Pühajärv

D                       G
Pühajärve päikseloojang valgub üle vee
C                      D
Istun üksi paadipäras, vaatan kaugusse 
D                         G
Vaevu virvendades voogab, helgib järvepind
C                  D
Läbi helendava udu hõikab üksik lind
C                         G
Vaiksel õhtul paistab ära läbi selge vee
Em                     A       D
Tume järvepõhi soik ja salapärane
G             C          Am    D7   G
Vaiksel õhtul on ta näha läbi selge vee
 
 
Sinna, sinna, sügavusse ihaleb mu hing
Üle paadiserva kutsub kummarduma mind
Jahe võpatavalt hele äratundmishetk – 
Igavik on just siinsamas, käsi puutub vett
Loss, mis vajus järvepõhja saja aasta eest?
Ei, need on mu oma silmad, vaatamas mind veest!
Selle silmad, kes ma olin saja aasta eest
 
Tõmban käega, tõstan pilgu – taevas ääretu
Loojeneva päikse kohal aimub juba kuu
Istun vaatan, kuidas vajub silmapiiril loit –
Silmapilguks kokku saavad hämarik ja koit
Juba läbipaistev udu heljub üle vee
Valgub, helendav ja jahe , järve kohal öö
Roolind häälitseb – on aeg, ma sõuan kaldale.